Jrna 2004, foto K. Suur

Vello Jürna (1.XII 1959-12.VI 2007)

Väike-Maarjast pärit tenor, kõik unistuste rollid ära laulnud Vello Jürna, tähistanuks 2019. aastal oma 60. sünnipäeva. 2007. aastal meie hulgast lahkunud laulja mälestusest sai kaks aastat hiljem alguse iga-aastane Väike-Maarja Muusikafestival – aset leidis vabariiklik vokalistide konkurss, suurepärased Eesti ooperisolistid andsid mitmeid kontserte. 

Aastal 1989 esimesed rollid mänginud Vello Jürna on ühes intervjuus öelnud, et hääl on talle jumala poolt antud, auahnust ja ambitsioone, mida teater vajab, ta kaasa ei saanud. „Sellepärast pole teater mulle koduks saanud, ma ei lase teatrihullusel endale peale tulla. Mul on väga hea meel, et sellest Väike-Maarja poisist, kes kaua aega laulmisest midagi ei teadnud, nii palju alles on. Mis siis, et mind on väga palju lahti raiutud ja uuesti kokku pandud,” rääkis tenor Vello Jürna.

Neeruti maastiku ja Võduveres asuva suguvõsa magneti, Sonne talu, kõrval oli Väike-Maarja Vello jaoks teiseks eriliseks paigaks. Hannes Kuusma poolt 1992. aasta augusti Viru Sõnas ilmunud isikuloos mõtiskleb ta: „Kui ma nüüd pärast pikemaid eemalolekuid Väike-Maarjas bussist maha astun, kõike nii muutumatuna ja harjumuspärasena eest leian …, siis tunnen, kuidas see pilt minu sisemusse sööbib. See rahustab täpselt nii nagu praegu siin (Sonne talu) aidatrepil istudes.“

Elu esimese soolokontserdi andis Vello Virumaa omakultuuripäeval 13. juunil 1992. aastal Väike-Maarjas, publiku hulgas kuulamas ka oma kunagine muusikaõpetaja Heino Sein. Teine soolokontsert leidis aset ESTO päevade raames New Yorgis Manhattanil „Ramada“ hotelli kuldses ballisaalis.

Hannu-Iilani Lampila kirjutab ajalehes Helsingin Sanomat 30.01.1991 Estonia teatri külaliskontserdist: „Kontserdi sensatsioon oli noor tenorianne Vello Jürna, kes oma särava häälega pimestas Hertsogi aarias Verdi „Rigolettost“; ta laulis aaria „Ella mi fu rapeta“ kodast orkestri saatel. Kohe alguses kutsus ta selge, ehtne itaaliapärasus kuulama. Kui hääl tõusis raskes aarias ülaregistrisse, helises see harukordselt kaunilt ja võidukalt. Jürna hääl avastati Eesti Akadeemilises meekooris. Ta õpib viimasel kursusel konservatooriumis ja on kinnitatud Estonia solistiks. Möödunud sügisel saadeti ta poolteiseks kuuks õppima Itaaliasse Carlo Bergonzi juurde. Noormees leidis seal kiiresti oma tõesti harukordse hääle.“

Eesti Rahvusooper andis märtsis 1991 kontserdi Norra Ooperiteatris ning Jan BØjum kirjutas ajalehes Dagens: „Ooperikatkendeid esitati suure kindlusega. Eriti peab märkima Cavaradossi aariat Puccini „Toscast“ Vello Jürna esituses. Vello Jürnal on kaunikõlaline, pehme tenorihääl ja tema täpse fraseerimistehnikaga esitatud aaria oli parim, mida ta ise ühelt lääne debüüdilt võiks soovida.“

Estonia Rahvusooperis laulis Vello üle 30 erineva rolli. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises sai tema annet nautida ka Stockholmi Kuningliku Ooperi, Norra ja Läti Rahvusooperite, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrite ning New Yorgi ja Itaalia publik.

Väike-Maarjas keskkoolipõlves bändis laulnud Vello Jürna tee jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakooli estraadiosakonnas laulu erialal, kuid Raimond Alango kutsus ta üle kammerlaulu ja klassika poole ning RAMi laulma. 1987. aastal suundus Vello Jürna Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.

Kõrghariduse lauljana omandas Vello aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna Konservatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Estonia teatri ja seltsi toetusel Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s, Verdi sünnilinnas, kus õppis hindama aega ja järjepidevust.

Maestro Carlo Bergonzi (1924-2014) oli tenor, kes tegi oma elutöö Met´is ja keda peeti, vähemalt Itaalias, maailma üheks parimaks lauluõpetajaks, viimaseks bel canto meistriks. Bergonzi akadeemias laulis Vello alguses aariaid „Toscast“, tervenisti võeti läbi „Rigoletto“ Hertsogi ja „Traviata“ Alfredo partiid.

Vello Jürna osales mitmel konkursil ning võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel 1989. aastal, publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel 1992. aastal ning oli 1991. aastal Modenas Pavarotti-nimelise võistluse finalist.

Vello Jürna on laulnud paljudes Eestimaa kirikutes ja kammersaalides. Lauljatöö kõrvalt algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudel aidata nautida muusikast osasaamise rõõmu.

ROLLID

Rahvusooperis Estonia aastatel 1987-2007

Nathanael, Hoffmanni sõber – J. Offenbach „Hoffmanni lood“ (Les contes d’ Hoffmann), 1988 

Jonas Kempe, Reigi abiõpetaja – Ed. Tubin „Reigi õpetaja“, 1988 

Wagner, Fausti õpilane – A. Boito „Mefistofeles“ (Mefistofele), 1988 

Üks teenritest – V. Ojakäär „Maskeraad Ungurus“, 1988 

Basilo, muusikaõpetaja – W.A. Mozart „Figaro pulm“ (Le nozze di Figaro), 1989 

Ferrando, Dorabella armastatu – W.A. Mozart „Cosi fan tutte“, 1989 

Nemorino, noor talupoeg – G. Donizetti „Armujook“ (L’ elisir d’ amore), 1989 

Arturo – G. Donizetti „Lucia di Lammermoor“, 1989 

Franz Bonnius, Rõngu lossi kirjutaja – Ed. Tubin „Barbara von Tiesenhusen“, 1990 

Tamino, kuningapoeg – W. A. Mozart „Võluflööt“ (Die Zauberflöte), 1991 

Pinkerton, ameerika mereväeleitnand – G. Puccini „Madama Butterfly“, 1991 

Alfredo – Verdi „La Traviata“, 1991 ja 1997 

Des Crieux – Massenet’ „Manon“, 1992 

Edoardo – G. Verdi „Kuningas üheks päevaks“ (Un giorno di regno), 1992 

Rodolfo, poeet – G. Puccini „Boheem“ (La boheme), 1993 

Don Carlo, Hispaania infant – G. Verdi „Don Carlo“, 1994 ja 2000 

Fenton – O. Nicolai „Windsori lõbusad naised“ (Die lustigen Weiber von Windsor) , 1995 

Ismaele – G. Verdi „Nabucco“, 1996 

Alfred – J. Strauss „Nahkhiir“ (Die Fledermaus), 1997 

Luigi – G. Puccini „Mantel“ (Il tabarro), 1997 

Rinuccio – G. Puccini „Cianni Schicchi“, 1997 

Don Jose – G. Bizet „Carmen“, 1998 

Vürst – A. Dargomõžki „Näkineid“, 1999 

Narraboth – R. Strauss „Salome“, 2000 

Caramello – J. Strauss „Öö Veneetsias“ (Eine Nacht in Venedig), 2000 

Macduff – G. Verdi „Macbeth“, 2001 

Grigori – M. Mussorgski „Boriss Godunov“, 2001 

Ernani – G. Verdi „Ernani“, 2002 

Max – C. M. Von Weber „Nõidkütt“ (Der Freischütz), 2003 

Herman – P. Tšaikovski „Padaemand“ (Pikovaja Dama-Pique-Dame), 2004 

Radames – G. Verdi „Aida“, 2004 

Naaber ja peaminister Talleyrand – Kaumann „Mina – Napoleon!“, 2005 

Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 2005 

Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana), 2006 

 

Teatris Vanemuine 

Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1993 

Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1994 

Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1995 

Gustavo – G. Verdi „Maskiball“ (Un ballo in maschera), 2002 

 

Norra Rahvusooperis 

Pinkerton – G. Puccini „Madama Butterfly“, 1992 

Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1993 

Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1993 

 

Stockholmi Kuninglikus Ooperis 

Turridu – P. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana), 1992 

Radames – G. Verdi „Aida“, 1994 

Tenor – R. Strauss „Roosikavaler“ (der Rosenkavalier), 1995 

 

Göteborgi Teatris 

Mantua Hertsog – G. Verdi “Rigoletto“, 1994 

 

Oulu Linnateatris 

Cavaradossi – G. Puccini „Tosca“, 1996 

Shemeika – L. Matetoja „Juha“, 1997 

Ferrando – W. A. Mozart „Cosi fan tutte“, 1998 

 

Soome Yleisradios 

Slavka – Ralf Gothoni „Hund“ 

 

Läti Rahvusooperis 

Rodolfo – Puccini „Boheem“, 1995 

Alfredo – G. Verdi „La Traviata“, 1996 

 

Leedu Rahvusooperis 

Radames – G. Verdi „Aida“, 1996 

Turridu – M. Mascagni „Talupoja au“ (Cavalleria Rusticana) 

Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpuaktus 1991. aastal.
Rektor Venno Laul ulatab Vello Jürnale lõpudiplomi.

G. Verdi “La traviata”. Vello Jürna (Alfredo) koos pedagoog Ivo Kuusega. Rahvusooper Estonia 1991

W. A. Mozart “Figaro pulm”
Basilio – Vello Jürna
Susanna – Tatjana Abõsova
Almaviva – Taimo Toomast
Rahvusooper Estonia 1989

G. Verdi “La traviata”
Violetta – Nadia Kurem
Alfredo – Vello Jürna
Rahvusooper Estonia 1997